pühapäev, 8. mai 2011.a.

Tere taas! Kõigepealt soovin head emadepäeva kõigile emadele, eriti muidugi oma emale. Kahju, et ma ei saa täna füüsiliselt tema kõrval olla. Aga selline see elu juba kord on.

Nüüd koorivärgist. Möödunud nädalavahetusel külastasid meid lätlased ehk "lätakad", kes osalevad tänavu Leedus toimuval Gaudeamuse festivalil oma kooriga, mis kannab inglise keeles nime SSE Riga Choir. Andsime Tiigi Seltsimajas unustamatu kontserti, mis päädis kahe ühislauluga - "Viru lauliku mõtted" ja "Rieta lugšana". Kontserdile järgnes metsik pidu, mis jääb tõesti kauaks meelde. Lätlased laulsid kõva häälega omi laule ja korraldasid lõpuks tõelise klaveriralli - samal ajal, kui pianist mängis, lükkasid lätlased klaverit mööda ruumi ringi, enneolematult originaalne!

MÕNED MULJED OSALISTELT:

Tartu Üliõpilassegakoori dirigent Küllike Joosing:

"Suur tänu kõigile osalemast väga vahval üritusel nädalavahetusel!

Eelkõige aga Eikole ja tiimile,kes aitas tal seda kõike ette valmistada!!!!

Peale hullumeelset sürrealistlikku nädalavahetust, mis minule isiklikult pikaks ajaks veel suu muigele tõmbab , saadan teile kuulamiseks lingi Tallinna rahvusvahelise koorifestivali kohta. Kel huvi võiks süveneda-jutt käib seal koorilaulust üldisemalt ja se eon väga õpetlik ning mõtlemapanev."

http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1214983

Bass Eiko sõnum:

"Jah, tänud meile kõigile :-) Sellisele seltskonnale on ju lust korraldada!

Kuulasin raadiosaate ära, tõepoolest head mõtted. Mulle jäi kõrva see, mis on meeles ka kunagistest Läti kooriproovidest - et süveneda laulu sisusse, sõnumisse, tähendusse. Tõepoolest tihti korrati proovides, et me paneksime tähele, MILLEST me laulame ja mis meeleolu sellega peaks seonduma ja edasi antama. Raadiosaates kirjeldati hästi piltlikult - et Eesti kooridel paistab tihtipeale olevat nii, et tellingud on olulisemad kui maja ise :-) Ehk siis võib juhtuda, et pannakse liiga palju rõhku õigetele nootidele ja täpsele taktimõõdule (mis on loomulikult ka väga oluline), aga selle juures ollakse natuke krambis ja sellega läheb loo Hing kaduma... Minu arust võiks meie proovides ka samas suunas liikuda, st veelgi rohkem sisu ja emotsiooni edasiandmisele mõelda.

Vaatasin ka lätakate klaveriralli-video ära - kogu klipp otsast lõpuni on muidugi kullafond. Trall algab Brainstormi looga "kus on minu lennuk" ja seejärel lauldakse läbi nii läti lustilaulud kui rokihitid, aga mu vaieldamatud lemmikhetked algavad 5:45 kandist - taas kogub tuure ringmäng, lisandub tants klaveri ja kokkupandud lauaga :-D"

Klaveriralli video: http://www.youtube.com/watch?v=mRyholv2zNs&feature=youtu.be

PILTE LÄTLASTE KÜLASKÄIGUST

Alati leidub üks inimene, kes...viilib!

"Jooksev klaver"

Lõbusad lätlased

Nagu pildilt näha, kippus pidu kohati lausa sürreaalseks muutuma.

Discuss

pühapäev, 3. aprill 2011.a.

MÄNGU KOKKUVÕTE LUULEVORMIS

Taavi Rähnil Holland

vist meelest oli läinud,

sest kohe algul väravas

pall napilt oleks käinud.

Me piraaja Piiroja

tegi, mis ei olnud vaja.

Sööstis panter Pantelic

ning meid lõi me oma vits.

Veel üritasid serblased, kuid ei,

vastas seisis puurilukk Sergei.

Lõpu eel Vassiljev siiski

viigini me mehed viiski.

Kastanid tõi välja tulest,

mäng kui dramaturgi sulest.

Lõpus aga, oh, mis häda,

kaitse oli veidi mäda,

Eesti väravas pall käis,

õnneks oli suluseis.

laupäev, 26. märts 2011.a.

Ja mitte üksnes vastu muru, vaid eelmise MM-i parim mängija Diego Forlan lendas lausa lumehange. Ning kui uruguailane ronis eestlasele selga, siis tugev Eesti mees lihtsalt raputas ta seljast maha. Lust oli vaadata eestlaste mängu, rünnati isukalt, samas kaitses oldi hoolikad. Ei antud vastastele palju ruumi rünnakute ülesvõtmiseks. Ja mis kõige tähtsam - omad võimalused kasutati ära. Nii pidigi kahekordne maailmameister ja 2010.a. MM-i neljas meeskond Uruguay tunnistama Eesti 2:0 paremust. Muidugi võib väita, et lõunamaa mehed pole harjunud külma ja lumega. Kuid jalgpalli mängitakse igasugustes tingimustes ning ega eestlastelgi Uruguay kuumas kliimas kerge ei saa olema. 


Diego Forlan näoli lumes


Alljärgnevalt ühe šokeeritud uruguailase kommentaar.

What happened Uruguay? A South American team, except Bolivia, can not lose against Estonia, the only thing that is good their women (such exquisite blonde ).... what really is quite shameful that the fourth best team in the world to lose against a squad that lack of class .. there is a Uruguayan who has seen the game and who can explain what the hell happened?
casiabogado

Google tõlge:
Mis juhtus Uruguay? Lõuna-Ameerika meeskond, välja arvatud Boliiviast, ei kaota Eesti vastu, vaid asi, mis on hea nende naised (nt peen blond ).... mis tegelikult on üsna häbiväärne, et neljas parim meeskond kogu maailmas kaotavad vastu salk, et puudumine klassi .. seal on Uruguay, kes on näinud mängu ja kes suudavad selgitada mida kuradit juhtus?
casiabogado


Eestlanna Marianne rõõmustab oma blogis Eesti jalgpallurite edu üle.

PALJU ÕNNE MEILE EESTLASTELE !!!!!!!!!!!!! VÕITSIME 2:0 URUGUAY VASTU. 

See mäng oli üks oivalisemaid. Ja väravad, need kaks väravat olid NII kuradima ilusad. Ma poleks uskunud, et Eesti selle kohtumise võidab, see oli vist kõigile üllatuseks, heaks üllatuseks.

Vaatasin seda mängu, ja hoidsin lihtsalt närvipingest näppe suus. Väristasin jalgu ja elasin täiest kõrist kaasa. ja kui värav tuli, ei suutnud enam ennast ohjeldada, see oli õnnistus meile vist. :)

Väga rahul tänase mänguga ! 5+

pühapäev, 20. veebruar 2011.a.

Jaanuarikuuga lõppes järjekorras kolmas ülemaailmne Smashtune'i laulukonkurss, kus osalesin 2006.a. kirjutatud lauluga Quantum leap. Saavutasin esikoha folgi kategoorias ning kolmanda koha üldkokkuvõttes. Moderaator Brian kommenteeris minu lugu nii: "Nice job Kalle! This is my favorite song of yours by far. Good luck :)"
Võistluse lõi kinni Scott Eversoll kantripalaga "I've had it all", teiseks jäi Charlywoodi "What's the score?".
Soovin nimeliselt tänada järgmisi tublisid hääletajaid: Angela, Kairi, Kristjan, Karl, Lauri, Marten, Gert. Tänud ka teistele hääletajatele ning ka kõigile, kes lihtsalt kuulasid.

kolmapäev, 19. jaanuar 2011.a.

Alles nüüd, kui kroonid on kadunud ja kehtib euro, aduvad paljud inimesed Eestis tõeliselt, et me kuulume Euroopa Liitu. Ka minule jõudis see mõnes mõttes kohale just nüüd, mil elame Euroriigis. Naljakas on vaadata, kuidas toidukaupade hinnad poodides algavad nulliga. Ja ikka tuleb mul vaadata seda väikest kirja hinnasildil, mis näitab hinda kroonides, et aimu saada kauba tegelikust väärtusest. Veel on harjumatu, et ühel väiksel eurosendil on niivõrd suur väärtus. Kui oled harjunud paberrahadega, siis on algul keeruline, et pead arvestama münte ja üle lugema, kas sulle ikka õigesti tagasi anti. Kuna paberraha algab viiest eurost, arveldatakse väiksemate ostude puhul müntidega.
Minu viimane ost kroonide eest oli kollane pastakas. Tuli veel otsida krooni sente, et ost ikka teoks saaks. Ja esimene ost eurode eest oli kott šokolaadiküpsiseid.

Egas midagi, nüüd oleme siis EUROopas!